Sissejuhatus
Ühiskondlikku toitlustust pakutakse teatud avaliku sektori asutustes viibivatele kodanikele nagu koolid, haiglad, hooldekodud või vanglad. Nad on osa toidu tarneahelast. Toidutarneahel tähistab toidu tootmist (põllumajandus ja kalandus), töötlemist, turustamist, ettevalmistamist, tarbimist ja kõrvaldamist. Kõik need etapid kasutavad erinevaid ressursse ja neil on keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Toidutarneahela etappides pakutakse toitu, luuakse töökohti, tekitatakse kasvuhoonegaase ja muudetakse maakasutuse ja agrokemikaalide tõttu bioloogilist mitmekesisust. Sõltuvalt sellest, millist toitu ja kuidas tarneahelas toodetakse, on need vähem või rohkem jätkusuutlikud. Toidu jätkusuutlikkust mõjutavad sellised küsimused nagu - kas pakutav toit on tervislik ja piisava toiteväärtusega? Kas palgad on õiglased? Kas kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendatakse miinimumini? Kas bioloogilist mitmekesisust kaitstakse teatud põllumajandustehnikatega?
Jätkusuutlikkus tähendab seda, et täna tegutsemine ei kahjusta homset ressursivajadust. ÜRO sõnastas 2015. aastal ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid, et motiveerida inimesi, ettevõtteid ja valitsusi tegema uuendusi ja tegutsema jätkusuutlikkuse saavutamise nimel. ELi roheline kokkulepe kujutab endast ambitsioonikat lähenemisviisi jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks kliimakaitse, ringmajanduse, nullreostuse, bioloogilise mitmekesisuse, strateegia „Talust taldrikule“ ja liikuvuspoliitika kaudu. Toidutarneahelad ja ka avalikus sektoris pakutavad toidud mängivad nende eesmärkide saavutamises olulist rolli, olles samas seotud mitme eesmärgiga.
Jätkusuutlikud avalikus sektoris pakutavad eined
Ideaalis vastavad jätkusuutlikud avalikus sektoris pakutavad eined toitumis-, sotsiaalmajanduslikele, keskkonna-, eetika- ja maitsenõuetele ning need toidud on valmistanud piisavalt kvalifitseeritud ja tasustatud spetsialistid, kes kasutavad ressursitõhusaid tehnikaid. Kuigi see võib tunduda kättesaamatu ideaalina, on siiski võimalik palju ära teha. Hangetes saab arvestada keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte; toiduvalikuid saab kujundada nii, et leevendada tootmisest ja kaubandusest tulenevat kliimamõju; toiduainete mitmekesistamine võib olla kasuks bioloogilisele mitmekesisusele; ringluse või ressursitõhususe saavutamiseks saab kasutusele võtta vastavaid meetmeid; tegeleda saab sotsiaalsete aspektidega nagu haridus ja töötingimused. Säästva avaliku sektori toitlustuse juhendikogu aitab teil sellega algust teha.
Puu mudel
Et anda teile aimu võimalustest, kuidas käivitada muudatusi, et avaliku sektori toitlustus muutuks säästvamaks, kujutage avaliku sektori toitlustuse korraldamist ette puuna (vt joonis). Põhikonteksti moodustavad strateegiad, regulatsioonid ja kohaliku turu olukord. Nende muutmine mõjutab kogu süsteemi tervikuna. Tüvi sümboliseerib oma jäikuse ja piiratud paindlikkusega riigihangete konteksti. Oksad sümboliseerivad avaliku sektori toitlustuse täiendavaid tegevusaspekte: organisatsioonide jätkusuutlikkuse poliitikat, eineid ja menüüsid, hankemeetodeid ja -kriteeriume, tootmis- ja serveerimisviise, kommunikatsiooni, jäätmekäitlust ja paljut muud. Lehed kujutavad võimalusi muudatuste tegemiseks. Et teada saada, kuidas neid muudatusi algatada, tutvuge erinevate juhenditega, mille oleme koondanud siia: Riigihanked, Tervislik ja taimne toitumine, Toidu raiskamine.