Toidu süsiniku jalajälje vähendamine kliimamaksu kaudu

Vajalikud sammud

1. Võtke vastu poliitiline/strateegiline otsus kohaliku omavalitsuse hangitavate toiduainete süsinikujälje vähendamise kohta. Uurige, millist andmebaasi kasutada toiduainete süsinikdioksiidi heitkoguste teada saamiseks. Analüüsige munitsipaalköökide süsiniku jalajälge ja leppige kokku selle vähendamise eesmärk kooskõlas toitumissoovitustega. Pakkuge kokkadele väikese kliimamõjuga toitude valmistamise koolitust.
2. Kohaliku omavalitsuse hankeosakond otsustab, kui suur on süsinikuheite „eelarve“ (st kliimamaks) ja millised toiduained selle maksu alla lähevad.
3. Otsustage, milleks kogutavat kliimamaksu kasutada (haridus, hangete eelarve suurendamine vm)
4. Tarnija (hulgimüüja) lisab veebipoe hindadele süsinikumaksu. Hinnad on hankijale kättesaadavad reaalajas.
5. Munitsipaalköögid hangivad toidukaupu tarnijalt ja tasuvad lisamaksu.
6. Kohalik omavalitsus küsib tarnijalt lisandunud tasu tagasi.
7. Oluline on munitsipaalköökide teavitamine kohaliku omavalitsuse kliimastrateegiast, mis inspireeriks mõtlema kliimahoidlike toitude valmistamisele.
8. Elanike teavitamine kliimastrateegiast toetab samuti köökide püüdlusi valmistada väiksema kliimamõjuga toite.

Mida veel arvesse võtta?

• Kliimamaksu kehtestamisega peab kaasnema taimsete toitude koolitus kokkadele, retseptide väljatöötamine, võrgustike loomine, õppereisid või muu väiksema kliimamõjuga toiduaineid kasutama inspireeriv tegevus.
• Kliimamaks on kasutusel Taanis Århusis. Kolm kuud pärast kliimamaksu kehtestamist oli maksustatud toiduainete süsinikuheide vähenenud 30% ja veiseliha ostmine langenud üle 30%. Pikaajalise mõju kohta andmed veel puuduvad.

Lisainfo

• Århusi kliimamaksul on suur mõju lihatarbimisele munitsipaalköökides (taani keeles)
• Århusi kliimamaks vähendas veiseliha tarbimist üle 30% (taani keeles)