Vajalikud sammud
- Viia õppekavasse sisse kooliaia pidamine ning kombineerida seda jätkusuutlikkuse valdkonna õppega ning kaasates eriti toidu ja taimsete toitudega tegelevaid ja sellest huvitatud õpetajaid.
- Taimekesksete toidusüsteemide teema õppetegevusse lisamine loob kontseptuaalse aluse säästvaks toidu tootmiseks ja tarbimiseks, kasutades selles kooliaeda.
- Kavandada aiapidamine, mõeldes läbi taimed, kasvukohad ja sisetingimustes kasutatavad meetodid (ka välitingimustes on see võimalik, kuid tuleb arvestada talvise ajaga).
- Oluline ülesanne, mis vajab kooli rahastamist, on vajalike vahendite, näiteks pottide ja seemnete hankimine taimede sisetingimustes kasvatamiseks.
- Noored saavad valida, milliseid põllukultuure/seemneid/aedvilju nad sooviksid kasvatada. Valikuvõimalusteks on õlikultuurid nagu päevalill ja sinep; muudest taimedest näiteks rohelised ja mustad mungoad, kikerherned, oad, sojaoad, läätsed, herned, lutsern, sibul, küüslauk, seller, spargelkapsas, ürt-allikkress, punane kapsas, till, petersell, koriander ja hapuoblikas.
- Huvitav on kasutada erinevaid kasvatusmeetodeid, nagu hüdropoonika, märjad kõvad rullid mikrotaimede kasvatamiseks, lihtne kast-hüdropoonika roheliste võrsete saamiseks, samuti mulda külvamine maitserohelise ja köögiviljakultuuride saamiseks.
- Tehke noortele ülesandeks teha oma taimekasvatuse kohta märkmeid ning esitleda neid ka teistele. See võib olla hea harjutus, mis suurendab orienteeritust kestlikele toidusüsteemidele.
- Koristatud taimset saaki saab kombineerida juhendiga Kulinaaria töötoad.
Mida veel arvesse võtta?
- Kooliaia pidamine on ainulaadne lähenemisviis, mis ühendab endas teoreetilised teadmised ja praktika.
- See soodustab ja võimaldab õpetajatel teha koostööd teiste koolitöötajatega.
- Sellega võib kaasneda ka koolipersonali suurem töökoormus ning suurenenud kulud.
- Et ettevõtmist lihtsustada võib kooliaia pidamist alustada tagasihoidliku taimede arvu ja lihtsama kasvatusmeetodiga ning hiljem, kogemuste omandamisel, tegevust laiendada.
